Muusikal on kummaline võime ruumis liikuda. Meloodia tabas esimesena kõrvalesta surnud naha rakke. Järgmisena rasv, mis oli tõeline valupunkt. Õnneks oli seda vähe. Siis liikus ta edasi mööda kõrva pealispinda kuulmekileni. Varsti jõudis helide kooskõla imeliste närvide kaudu ajju, kus kõik infokillud kokku sulasid. Alles nüüd said klaveriklahvid moodustada harmoonia, mille tulemuseks oli muusika. See on sedavõrd imeline tunne, mida naudivad nii inimesed, loomad kui ka puud ja põõsad. On õndsad need hommikud, kus säärane meloodia hellitab veel ärkamata päid. Aga jah, need hommikud on ka päris meeldivad.
Pilveke oli bussis ja pani kõrvaklapid pähe. Enamasti kuulas ta muusikat, mis mõnel süütumal koduperenaisel koogi ahjust välja hirmutaks ( ma ei mõelnud seda sellel haiglasel moel), kuid täna ta võttis lahti vanemad albumid. Vedas sõrmega üle mp3-e: Frank, Led, Pistols, jne. Lõpuks jõudis ta looni, mida ta oli veidi üle nädala otsind. Asi polnud selles, et lugu oleks keeruline leida. Probleem oli selles, et ta ei teadnud loo nime, esitajat, albumit ning, kuidas see lugu täpselt kõlas, selisel juhul muutub loo leidmine pea võimatuks. Samas pilveke kuulis seda lugu eelmise nädala kolmapäeva õhtul Metallionis. Kummaline,et seda lugu just seal lasti, aga noh samas hea muusika ei vali kohta.
Niisiis sõrme jõuline vajutus PLAY nupule. Pilveke ei teadnud seda lugu.
Tihti on nii, et kui inimesed kordavad mingit tegevust mitu korda siis tekib neis mingi ebamäärane bioloogiline kell. Tööle jõudmiseks kulub täpselt nii palju minuteid. Teekond kooli on minutipealt läbi arvestatud. Koju minekule kuluv bussisõit on ajaliselt alati teada. Teine võimalus on see, et sa mõõdad maad meetrites. Kontori kaugus on sammudega mitu korda üle mõõdetud. Samas on ka veidi haruldasem kolmas variant. Nimelt, mitu lugu ma jõuan enne kontorit ära kuulata. Tihti järgneb sellele arutluskäik, mille võitjaks on enamasti lisa lugu ja pikem tee töö, kooli juurde. Kui õpetajad näevad magamata silmadega õpilast kolm, neli minutit hiljaks jäämas klassi uksel hilinemise pärast vabandust palumas, siis enamasti on see just nende muusikalembelise bioloogilise kella tõttu.
Pilveke oli täpselt nelja loo kaugusel kodust. Ta jättis oodatud loo viiendaks.
Järgmine lugu oli Metricu cover "Monster hospital"
Need inimesed jäävad trammi alla, kõnnivad üle autotee, kui foor on punane. Nad surevad tihti tähelepanematusest ümbruse suhtes. Aataid tagasi haaras üks mees Pilvekesel käest kinni: " Mu poja naine jäi rulluisutades eile rongi alla. Ta kandis samasuguseid kõrvaklappe nagu sina. Äkki sa vaatad mõnikord tänaval vähe rohkem ette." Sel ajal kandis ta suuri Skullcandy kõrvaklappe, mis suutsid 95% välisest helist summutada ning andsid 40Hz sagedusega päris korralikku bassi. Need olid kallid ja sel ajal sai neid ainult neti teel. Ta kujutas täitsa ette, kuidas on võimalik pm rongile rööbastel vastu vaadata, samas olles ise täielikus vaikuses või muusikat kuulates, ilma et masinamüra kõrva tikuks. Sellinne surm tundus isegi kuidagi kummaliselt kütkestav. See viis pilvekese mõtted sellele, mis laulu neil rööbastel kuulata võiks. Esialgu ta mõtles, et see peaks olema midagi surmaga seoses. Siis meenusid talle kõik ohverdamis ja inimsete tükeldamisest rääkivad söögilaualaulud. Need olid küll vahelduseks head kuulata, kuid selleks hetkeks need ei sobinud.
Pilveke oli juba ammu aru saanud, et igal lool on koht. On olemas pop lood, mis sobivad igale poole, kuid tglt ei sobi mitte kuskile. On olemas mõnusat raskerocki, mida on hea kuulata siis, kui on vajadus ennast välja elada. On olemas jazzu, mida tasub minna kontserditele kuulama, sest plaadi peal on see alati crapp. On olemas Indie rock'i, mida on hea kuulata siis, kui on vaja unustusse kaduda. Mnjaaa veel on blues, trip hop, soul-funk, elektri muusika, jne. Igal ühel oma koht ja aeg.
Kolmas lugu oli Frank Zappa "Stairway to Heaven".
Stiil on alati muusikat edasi viinud. Igale ajajärgule on vajalik omapärane heli tunnetus. Kummaline on, et tänapäeval on inimesed ahneks läinud. Korraga on vaja kõik muusika stiilid võimalikult põhjalikult välja arendada. Kuid neid, kes põhjalikult kuulaks on järjest vähem ning need vähesed, kes tõeliselt viitsivad muusikale väärilist tähelepanu pöörata jäävad rongi alla.
Eks see ole paratamatu, et siin füüsikaliselt, keemiliselt ja geograafiliselt nii loogilises maailmas tglt miski loogikat ei oma. Mnjaa tavaliselt on siinkohal muusika see, mis lohutust pakub.
Rääkides Zappast siis tglt Pilveke oli alati arvanud, et rock ei oleks tohitnud algust saada mitte 1980 vaid 1780. Siis hakkasid tõeliselt koledad asjad maailma juhtuma ning rock oleks tõepoolest hästi nende sekka sobinud. Revulutsioonid oleks pidand leidma aset kõikjal ja kõiges. Frank koos sellega, kuigi ta alustas veidi varem. Naljakas on see, et kuigi see karmide elektrikitarride muusika on oma olemuses väga robustne ja lohakas tuleb selles helide ilu ja valu palju paremini välja. Ma ei usu, et viies meie muusika sada, kolmsada aastat tagasi muutuks midagi. Inimesed kuulaksid hea meelega muusikat, mis vabastas maailma lokkavast moraalist ning väärtushinnangutest tuues esile inimsuhted, seksi, robustsed elukombed. Selle pärast Pilvekesele Frank meeldiski. Mees ei kartnud kaitsta maailma, kus inimstel on savi, kas sa paned kodus pihku või mitte. Muusika peab olema tõeline.
Kui neljanda loo esimesed helid kõlasid läks pilvine taevas selgemaks. Samas oli see ka sellinne lugu, mida ei tohiks kuulata pilvise ilmaga. Sebastian Teller on oma olemuses pervertne kuldsete aluspükstega headuse kehastus ning tema suurepärane Eurovisiooni laul "Divine" on selle suurepäraseks tõestuseks. Ah jaa niipalju veel, et selle loo Pilveke suri ära.
Järgmine lugu oli Flight of the Conchords "Bussiness Time". Samal ajal, kui Pilvekese süda enam verd ei pumbanud laulis Jermaine sellest, kuidas tema näol on tegemist maailma seksikama mehega, kes ta armatseb oma naist regulaarselt komapäeviti. Sellele lisandus pikk ja väga ilmekas seletus, kuidas kohmakas riiete seljast võtmine võimalikult ebamugavalt lahendada olukorras, kus teksaste eemaldamine on väga keeruline, kuna kingad on alles jalas. Selleks ajaks oli juba Pilvekese ümber kogunenud võike inimeste parv. Veidi vanem mees sulges ta silmad. Samal ajal kõlas mehine naiste sexhääli imiteeriv Briti kõrge falsett.
Friday, May 28, 2010
Subscribe to:
Posts (Atom)